2:1 ?

Teise hamba nurk on kuhugi kadunud :(
Ige vist üles paistetanud...

3:3

viik.

Öösel nõudis Ehe iga kahe tunni takka tähelepanu. Tulemus:
Vasakpoolsel alumisel kikul nurk paistab. Endiselt on Martini nädal.

2:1

minu kasuks :)

Ehel tuli hammas. Selline imetilluke kriips on praegu näha. Ehe ise on kade ega taha näidata. Ajab keelega taga ja närib igasuguseid asju.
Tundub, et kohe on kõrvale ka miskit tekkimas.
Hammas tuli Martini nädalal, aga alla paremale.
Pikendame kihlvedu viienda hamba tulekuni.

8 kuud

läinud nigu niuhti.

Ehe oskab:
sukelduda (alates tänasest. ja kohe esimesel korral ilma köhimata ning vett kurku tõmbamata. kohe näha, et Maltal tehtud :P)
ajalehte lugeda (tähtsa näoga, rebides ja kortsutades)
tagurpidi roomata (sirutab sirgetele kätele ja siis nihkub tahapoole)
keerutada (eduliselt ühest toa otsast teise)
selili olles puusi tõsta
käpuli olles jalad sirgeks lüüa ning niimoodi konnalikult edasi hüpata
laulda (südantlõhestavaid poplaulukesi ning koorilaule. omal viisil)
kõva häält teha
lusikast süüa
tassi närida (põhimõtteliselt sealt juua ka, aga pool poetab krae vahele)
potti kakada ja pissida (kui emme õigel ajal taipab panna)
patsutada (eriti hea meelega poisse)
joonistada (emme või issi abiga)
keelt näidata
pisikest itaalia kohvikruusi keerutada
kätega osutada, et anna, anna, anna!

Uudishimu

on Ehet viimasel ajal vallanud.
Ahmib endasse kõike. Uudistab. Tahab katsuda. Ikka ja jälle on käed pikal, et anna, anna :)
Ja jäljendama on hakanud. Martin avastas, kuidas Ehe raamatut loeb. Vaatab tõsise näoga kulm veidi kipras üht lehte ja siis teist, vahepeal heidab pilgu Martini poole, otsekui otsides kinnitust, et nooh, kas loen nii nagu see käibki. Fantastiline. Ja natuke hirmutav ka. Pean end rohkem kontrollima hakkama.
Täna õppis selgeks minu pöialdest kinni hoides istukile tõusmise. Varem olen pidanud ise ta käsi hoidma, aga enam mitte.
Ehel on tuhandeid näoilmeid. Uurivat ilmet kasutab viimasel ajal päris palju. Titekoolis üks mammi ütles Ehe kohta, et tal on teravad silmad.
Õhtul ei tahtnud Ehe magama jääda. Selle asemel vaatas mulle otsa ja naeratas. Nii armsalt. Kuidas siis olla range?

Kihlveod

sõlmisime eelmisel nädalal.
Ikka hammaste teema.
Kui eelmisel nädalal oleks esimene kiku tulnud, oleks mina võitnud. Kui tuleb sel nädalal, on võit Martini. Järgmisel nädalal jälle minu. Ja nii kuni hammas lõpuks tuleb.
Teine kihlvedu - Martin ütles, et hammas tuleb üles, mina arvasin, et alla.
Kolmas kihlvedu - Martini arvates vasakule, minu meelest paremale.
Vaatame siis, kelle tütar kokkuvõttes Ehe on :P

Eelmisel reedel saime sünnitusmaja toakaaslasega kokku, kes parasjagu nelja hammast korraga kasvatab ning emal üldse magada ei lase. Laupäeval katsetas Ehe Tinto meetodit ehk tahtis ka öösel iga kahe tunni takka süüa, aga õnneks Ehele vist ikka ei istunud väga see variant.

Täna oli uinumine üli raske. Ehe on lohutamatu nutu selgeks õppinud. Vaatame, kas tuleb nüüd hammas või on hoopis miski külmetus (nagu mul hetkel). Igemeid ta katsuda ei lase, need on kuidagi pehmemaks ja lödimaks, ilasemaks läinud.

Hambad

tulevad. Kunagi kindlasti.
Juba mitu kuud oleme Ehele kaasa elanud, et oi kuidas igemed sügelevad, et nüüd varsti-varsti tulebki kiku.
Praeguseks on kaasaelamine saavutanud uued mõõtmed. Martin valutas kuu aega tagasi tarkusehamba kasvamist ning täna tal pisike kiku igemepõhjast paistis. Mul on kõik hambad hellad ning ülemised igemed kahtlaselt kõvad. Hakkan vist samuti targaks saama :P
Vaatame, kes siis perest esimesena hambaga hakkama saab. Martinil on hetkel igatahes kõva edumaa.

Väike

Eesti.

Oleme Ehega juba 1,5 kuud tite- ja emadekoolis käinud. Tavaliselt on seal viimases ka suurte ilmekate silmadega poiss Rasmus ning tema ema Liisa. Täna siis lõpuks küsisin Liisalt, et kas tema oli see, kes suvel käis ringi Rasmus kandelinas ning suure vildimütsi all peidus. Oli mulle linnapeal mõned korrad silma jäänud, kuna meenutas tiba üht mu kooliaegset tuttavat ning kuumaga vildimütsi kandmine oli uudne minu jaoks. Nüüd siis tuligi välja, et oli jah Liisa.
Õhtul rääkisin Martinile ka loo ära, et küll linn on ikka väike. Martin kuulas, kuulas.. Ja siis.. Hakkas kahtlus närima..
Orkuti abiga leidsimegi, et tegemist on tema täditütarde poolõega.

On ikka väike küll see kodumaa :)

Diagnoos

suur, potsakas, äärmiselt rahulik laps.

Käisime nimelt täna kordusvisiidil taastusraviarsti juures ning olen jälle segaduses, sisemisest tasakaalust veidi väljas.
Kuu aega tagasi külastasime esimest korda Lunini tänavat. Siis meelitas arstitädi pool tundi mänguasjaga Ehet kõhuli keerama. Kuna Ehe oli parasjagu näljane ning unine, siis otsustas ta, et võib ju natuke pakutud mänguasju vaadata, aga keerama ennast küll ei hakka. Oma pöial ja sõrmed ju palju huvitavamad. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui Ehe kõhuli panna. Tädile ei meeldinud, et Ehe kõhuli olles kiigub, lennukit teeb, kaua ei püsi, ise ei keera, pead täiesti paremale ei pannud seal, viib pea pöidla juurde, mitte vastupidi... Kandelina ei pidanud ka mitte hea asi olema. Et asju ajada võib, aga mitte jalutamas käia sellega tundide kaupa. Laps areneb ikka horisontaalis põrandal olles ja jalutamas tuleb vankriga käia... Et tuleb asendeid jälgida ja kogu aeg ikka kõhuli meelitada ja kõhuli olles küünarvarstoengusse toppida.
Kui arst rääkis, mis tuleks teha, otsustas Ehe, et ta nüüd keerab kõhuli. Vupsti! Nagu näitamaks, et oskan küll, kui tahan.

Tänast külaskäiku ma juba pelgasin mitu päeva. Ehe otsustas viimane nädal aega mitte ise kõhuli keerata. Erinevad targad inimesed väitsid, et oh pole hullu, juusiis laps valmistub millekski uueks. See lohutas palju. Näis, kas need just hambad on, mis tulevad. Varvastega mängimise on Ehe selgeks saanud. Kõhuli olles püsib veidi kauem, sirutab käsi ette ja siis jälle puhkab veidi.
Jõudsin kohale veerand tundi varem ning otsustasin Ehe järjekordsele näljapuhangule järele anda (nutab ta süüa tahtmise tõttu ainult öösiti. päeval annab mulle lutsimise või minu ampsamisega märku. töökaaslane avaldas kunagi arvamust, et misasja, nii hääletult väljendab nälga, see pole õige asi :D). Ehe lasi veidi silmagi looja, enne kui visiidile saime.
Seekord laps naeratas tädile. Tundus, et püüab teist võluda, et ise kergemini läbi saada. Suure pingutusega sai Ehe meelitatud kõhuli keerama. Võlumine tibil õnnestus: tädi isegi mängis temaga koogi küpsetamist veidi. Aga jah, õlavöötmega polnud ta endiselt rahul. Ja käte ette sirutamine ei ole üldse õige asi, tuleb ikka küünarvarstoengusse sättida. Ehe pidavat väga leplik laps olema. Ja nii paberile kirja saigi: suur, potsakas, äärmiselt rahulik.
Lahkusin taaskord segaduses tunnetega. Ma ise olen küll oma lapsega rahul. Miks peakski kõik põnnid mingid hullud traageldised olema? Las ta naudib elu ning areneb omasoodu, omas tempos. Miks praegune meditsiin soosib tagantutsitamist, kiirustamist? Mul on Ehega muidu ka lõbus, ilma keerama sundimiseta. Selline tunne, nagu tahetaks, et dresseeriksin last kui koera. Et ikka minu tahtmine peale jääks, vot nüüd on aeg, et sa keerad, nüüd aeg, et tiirutad põrandal.
Esmaspäevaks saime võimlema. Ega see mööda külge maha ei jookse ning niigi palju tolku sest visiidist.

Strateegilised mõõdud

Sündides: 3472g, 51cm
1 kuu: 4500g, 54cm
2 kuud: 6030g, 58cm
3 kuud: 7000g, 62cm, pea ümbermõõt 42cm
5 kuud: üle 8000g, 66cm, pea ümbermõõt 43cm
6 kuud: 8900g, 69cm, pea ümbermõõt 43,5cm

Test

Korraldasin Ehele reklaamitesti.
Andsin kõigepealt talle haardeulatusse Maksima reklaami. Värvilised toidud seal ja puha.. Ehe võttis kätte, vaatas veidi.. Ja siis siuh! lennutas reklaami käest.
Teiseks andsin K-arvutisalongi reklaami. Arvutid peal ja puha..
Ehe võttis selle kätte ja tahtis usinalt närima hakata. Tükk aega kaklesin temaga, et paberit kätte saada :D
Järeldus: Ehe on pigem isasse kui emasse.

..

Vaatad last
tudumas
või isa süles
piiritult õrnalt
üksteist seiramas
ahmid endasse
hetke
pisar silmanurgas
magusvalus nukrus
see vist ongi
..
armastus

Käima läks

Ehe niheles täna terve päeva. Liikus näiteks päripäeva 45 kraadi ja tagurpidi paarkümmend sentimeetrit. Hästi vahva oli vaadata.
Õhtul keeras end selili olles küll ühe, küll teise külje peale. Ikka niimoodi, et pöial suhu, jalad krõnksu ja läheb.
Tulin mina parasjagu tualetist tuppa ja mis ma näen - Ehe kõhuli! Kell oli 20.10. Endal silmad paksult und täis, aga nii tragi. Tavaliselt ta pole eriti armastanud kõhuli olla, aga seekord püsis ikka päris kaua, enne kui jorisema hakkas ja ta selili toimetasin.
Kiitsin ja helistasin isale ning oma vanematele. Lõpuks läksin vannivett jooksma panema.
Ja ennäe! Ehe jälle kõhuli :)

Õhtul ei jäänud Ehe enne päris tuttu, kui papa Martin kümne ajal koju jõudis. Naeratas talle siis ja tegi endale kolm paid. Mulle pole ta küll veel näidanud, et pai oskab teha. Uued trikid.

Pöial

Ehe on avastanud pöidla. Lutsib seda, kui on üksi mõtisklemas, tahab süüa või magama jääda.
Ja loomulikult räägitakse mulle nüüd õudusjutte, et Ehe rikub oma hambad ära ja et pärast ei saa lahti ning tuleb ikka lutti toppima hakata.
See pani mind mõtisklema, miks on meie ühiskonnas aktsepteeritud luti imemine, aga mitte pöidla. Ja kust on üldse lutt pärit? Mis ajast? Ja miks ta kasutusele võeti?
Ma millegipärast ei usu, et inimesed alati lutti on kasutanud. Pigem tundub pöidla lutsimine pikem traditsioon. Kui kiviaja inimesed pöialt imesid ja selletõttu kõik hambad puseriti kasvasid, siis miks nad välja ei surnud? Vale hambumusega tõenäoliselt poleks nad ju kaua vastu pidanud.
Vanad eestlased olla leiba marlisse mähkinud. Et nagu lutt või nii. Ma arvan, et taheti naine ruttu tööle saada ning tema nö asendajaks siis saigi lutt.
Imetamine oli ju vahepeal suhteliselt tabu. Arvatavasti siis alustaski lutt oma võidukäiku. Asendame ema ning saadame ta traktoriga põllule. Lapsed las kasvavad teki sisse mähituna konveieriliinil. Või soovisid juba mõisapreilid uhkeldada oma rikkusega, et näe, selline kallis vidin, polegi vaja oma rindu rikkuda?
Haigeid aegu on ju olnud.
Nüüd õnneks soositakse jälle imetamist ning räägitakse, et lutt võib vale imemisvõtte tekitada. Piima hulka ta vähendab ju ka. Pealegi pole ta naturaalne. Nii et siis milleks teda kasutada lapsel, keda saab muud moodi ka rahustada ning kelle emal on piisavalt aega temaga tegelemiseks?
Loomulikult on hetki, mil ta vajab emmele aseainet. Miks see siis ei või pöial olla?
Ahjah. Öeldakse, et lutist saab lihtsalt lahti - nö kaob ära ja kõik. Aga kas see on aus käitumine lapsega? Kujutad sa ette, kui su sigareti- või shokolaadisõltuvusega tehtaks samuti? Et ühel hetkel, kui sul kange isu selle järele, avastad, et kõik varud on läinud ning sulle öeldakse, et kadusid ära ja kõik.

Sõnad

Esimene sõna sünnitusmajas: "ei"
Järgmine sõna täna: "ära"
Konkreetne neiu meil :)

Vihmaprintsess

Milline võrratu tunne see on, kui väike inimene jääb su süles magama. Alguses oled sa tema jaoks kogu maailm. Ja tema on sinu jaoks kogu maailm.
Kuni ta hakkab avastama muud maailma.
Ühel kenal päeval kandelinaga jalutades jääte vihma kätte. Pisike su kaisus vaatab seda suu ammuli. Ta lausa ahmib oma suurte helesiniste silmadega vihma. Mis see on, mis krabiseb? Ja see imelik roheline asi, mis ei ole puude lehed, mis varjab hoopiski noid? Emme seletab midagi vihavarjust. Huvitavalt keerleb. Ja miski sädeleb ta äärtest alla. Oi! Nagu oleks vannis, aga ei ole ka. Keegi nagu pritsiks veidike midagi. Ja see lõhn..
Ühel hetkel tunned, et üks raske peake on pugenud sügavale su põue. Nii usaldavalt, haavatavalt. Oled suur ja tugev. Sinuga võib päikest otsima minna küll.
Kodus teeb pisike vihmaprintsess oma taevasinised silmad lahti, vaatab voodis ringi ning siis hämmeldunult sulle otsa - oli see kõik vaid uni?

Edusammud

Täna see siis juhtus. Ehe võttis ise kõristi pihku, natuke vehkis ka. Ja suu juurdegi toimetas :)
Õhtul vaatas pool Minuscule'i multikat kõhuli padja peal. Siis leidis lemmiku üles, st jälgis tükk aega õlilampi laes. Ja lõpuks väsis ära ka.

Viimasel nädalal on ta hakanud papa Martinile laginal naerma. Ohjeldamatult. Täitsa naljakas on vaadata. Ja rrrrr-i põristab.

Rusikatega mängib juba jupimat aega.

Meeldib muinasjuttu kuulata. Tudimine on öösiti umbes neli tundi korraga. Päevasel ajal tund tudub, tund üleval, tund kulub tuttu jäämisele :P

Võtsiku kiindumus

Võtsik armastab Ehe võrevoodit. Üsna tihti leiab tema sealt magamast. Kui Ehe parasjagu voodis, siis on ta jalutsis. Mõnikord laiutab ka tühja voodi keskel.

Ei aita ussi- ega püssirohi teda sealt eemal hoida. Katsetatud:
Ehe riiete ette panemine
Massaaziõliga voodi äärte määrimine
Massaaziõli peaaegu tühja pudeli lahtiselt voodile jätmine
Rohelise sibula asetamine voodile
Võtsiku eemaldamine füüsilisel moel, haarates turjast nagu jänese
Susistamine ja pahandamine
Kirburohu panemine turjale
...

Võtsik vaatab kõige selle peale vaid oma uniste kiindunud silmadega.

Mähkmed

Väike lühiülevaade senistest kogemustest

Libero - hea hinna ja kvaliteedi suhe. Üldjuhul läbi ei lase kraami. Tagumine kummi moodi asi on abiks. Sünnitusmajas jagati ka neid. Miinuseks võib lugeda võigast keemia haisu, mille pakki avades eest võib leida.

Moltex Öko - pehmed, tunduvad nahasõbralikud. Taga kummi pole, nii mõnigi kord on lapse riided seljalt kollaseks seetõttu saanud.

Fixies - istuvad hästi, mahutavad palju. Apteegikraam :P Teinekord kumab kaka kollane läbi, aga ainult värv. Teatud mõttes isegi hea, kohe näha, millega tegu. Miinuseks soolane hind ja vähene kättesaadavus.

Muumi - ühe väikse paki sees kaks kehva kvaliteediga mähet. Ühel neist oli eest äär puudu. Teisel oli miski ebamäärane liimjas laik tagumiku poolel. Muidu mähkmed nagu mähkmed ikka, külgedelt kummiga ja puha.

Huggies - üks päev kasutamist ja pepu punane. Lähiajal katsetame uuesti, et kas on seos.

kandelina

Tartu on muhe linn. Siin kandelinas Ehet jalutades pälvib ikka naisterahvaste sooje pilke. Erand kinnitab reeglit, ükskord üks kommenteeris perekonnale, et tema küll ei kannaks last linas, lapsele nii ebamugav, ei saa sirgu olla ega midagi.

Raplas ollakse palju ükskõiksemad. Kellegi näod ei väljenda vähimatki emotsiooni, ei mingit uudishimu. Võiks ju arvata, et juusiis on kandelina Raplas palju tavalisem nähtus. Aga ei, tervelt kuu aega ei kohanud ma kedagi seal kandelinas. Ka mitte Võidupüha paraadi vaatamas.

Täna Tartus juhtus midagi harukordset. Üks vanem daam naeratas mulle tänaval ja ütles, et me näeme nii toredad välja. Sulaselges eesti keeles, ei mingit lääne aktsenti.
Kas hakkame Euroopasse jõudma?

Mis siis t2na valesti l2ks

Nunih.

*) 2rkamine tundega nagu oleks mingi pisike infarkt v insult yle k2ind,vasak pool kehast kange, iga liigutus t6mbas sydame juures midagi krampi v tekitas tunnet nagu prooviks venitatud lihast sirutada. enivei, syda kammis. ennast t6sta voodist ei 6nnestund, omade j6ududega mitte. klaasikest viina ka kuskilt haarata polnd, appi tuli v6tta nitroglytseriin. nuh, pooletunnise j2ndamise j2rel sai maast lahti.

*) tassime asju anne vanemate majast v2lja. trepist alla minnes on kass end yhest astmest risti yle visand. martin teeb pikema sammu yle ja t6stab kassi peldikut m66duka hooga j2rele. see p6rkab vastu seinaga samat v2rvi olevat toru ning kogu kassi peller illustreerib nyyd maja esimese ja teise korruse vahel olevat treppi oma vaimustava sisuga, kuna sinine plastikklamber andis j2rele. aromaatne nauding missugune :)

*) samal ajal kui martin maadles kassipeldikuga ja selle resultaadi koristamisega, suutis anne isa v6tta kassi reisikohvri (pidades seda peldikuks) ja selle 2ra pesta. nii et kassil seisis ees reis kenasti m2rjas kuudis.

*) viimasel hetkel enne reisi tuli meelde, et v6iks ju keedetud vett kaasa v6tta, et tee peal juua vms. ... sibin sabin viimasel hetkel sai kaasa haaratud, aga kas me sealt midagigi j6ime ? p2rast 2ras6itu ei tilkagi.

*) p6nn karjub kuni auto paigalt v6tab. seej2rel pisike ehe kustub kiiresti ja asub tuttu. selle eest kass otsustab, et tema seda laulu nii ei j2ta ning mjaugub ligi tunnikese oma puurikeses.

*) tee peal raadiojaama jutuvestlus number yks. pikk hala ja nutt ymber meie langenute afghanistanis. nojah, kurb lugu, saame aru. loo l6pus tehakse veel lyhikokkuv6te ning sellele tulistatakse sekundidki ootamata otsa ilmateade "afghanistanis 2 surnud ja 4 haavatud eesti s6durit. ilusa ilma toob teieni ... " 6nneks l2ks 6nnetu firma nimi meelest juba.

*) raadio teeb vahelt l6ike loodussaadetesse, kuulad huviga kuidas helendavad jaanip6rnikad ning kuda erinevat liiki jaanip6rnikad suudavad erinevat valguslaine pikkust kasutades ikka liigid lahus hoida. kuidas emased jaanip6rnikad saba r6ngasse t6mbavad, et t6mmata lennuv6imeliste isaste t2helepanu. vahepeal eksiti ka kuskile elevandi londi teemasse 2ra. m6tled ega suuda 2ra imestada, kes jaanihommikul pohmas peaga veel raadiot sama n6utu n2oga vaatab.

*) tehakse lyhikokkuv6te peaministrite kohtumisest brysselis. politoologidki tundusid eetris tiba jaanised olevat ning v6tsid euroopa pealinnas toimunu kokku niimoodi " kokkusaamisel lepiti kokku, et lepitakse kokku, kunagi hiljem ". kuulad, pahvatad naerma, rinnus nii valus tunne, et naeratus kaob hetkega.

*) teel koju meenub veel, et maltal oleku ajal on ju kallis haigekassa mind 2ra unustanud, et kui ma end kohe arstile ajangi, siis sokutatakse vastutasuks k2tte pirakas arve. vinge, ei j6ua homset 2ra oodata.

*) vahetult enne ylikooli linna sisenemist tuleb meil kaval plaan. astume l2bi l6unakeskusest ja haarame kaasa pannkoogid, "take-away" formaadis. et miskit nagu eriti siiani 6nnestund polnud, valmistusime halvimaks.
j2rjekord oli l6unakeskus m6istagi vaid yhes kohas, sealsamas pannkoogi sabas. haarasime kandiku leti alt, m2rg. m6tlesime, et oleme kavalad, v6tsime kandiku hoopis k6rvalt, teisest virnast. m2rg. nojah. p2rast ~5 minutit v rohkematki l6puks saime ka j2rjekorras niikaugele, et tibi oli n6us meie tellimuse sisse v6tma. taigen sai tal otsa, valas siis yhes pangest sinna kaussi. n2gime k2rbest seal pannkoogi taigna voolus kaasa vulksamas. vinge. tibi suutis oma keerukate t88ylesannete t2itmise juures meie tellimuse 2ra unustada.
p2rast kannatlikku ootamist ja veendumist, et k2rbseke meie pannukatesse ei j6udnud, sammusime kassasse. kallid kaaskodanikud pannkoogis88jad blokeerisid meie tee kassasse, urgitsedes m6ttetult kaua endale leivakesi (kes krt s88b pannkoogi k6rvale leiba?). kui nad l6puks kassani j6udsid, selgus, et nad tellisid midagi eriti kuradikavalat. 15 minutit koodiraamatus surfand tibi ei osanudki neile midagi v2lja kirjutada. ytles, et toob arve p2rast lauda. meie kiire pannkoogi haaramine v6ttis k6igest 30 minutit ... ja nagu tsekilt selgus, v6eti kaks krooni rohkem, kui oli vaja. Keerukad kolm sorti pannkoogid suudeti sassi ajada.

*) riia m2elt alla vurisedes j22b silma kena suur poster kus on paksult kirjas "liikumine annab eluj6udu" ... meenutan hommikut kui isegi yht k2tt oli raske k6rvataha t6sta. ainult irvitus tuleb suule, naerda ei julge eriti.

*) tartusse kesklinna j6udes tuleb v2lja veel r66mus faktike 24-ndama juuni kohta, nimelt turg ,mis tavaliselt ka pyhap2eviti lahti on, jaanitamise vaimus end siiski sulgeda suutnud. plaanitud maasikaid anne vanematel ei 6nnestu tartus turult osta :)

*) koju j6udes kinnitub killu 8eldud fakt, lilled k88gis on hinge heitnud.

*) voodis, pikutame, igaks juhuks m6tleme, et v6iks martini temperatuuri m66ta. voila! annel kohe elektrikraadiklaas k2ep2rast, m6istagi patareid on tyhjad, kasu pole tuhkagi. murelike terviseteemade vahele poetab anne veel t6siasja, teleleht algavaks n2dalaks on meil puudu, nagu rusikas silmaauku.

*) niisiis, m6ned asjad lahti pakitud, otsustame, et k2ime konsumis ja ostame paar asja. v2ljas hakkab m6istagi kohe vihma tibama. martinil meenub, et jope sai pakitud karbikesse, mis maltalt alles veel postiga tulemas on. seega vihmajopet mul pole. vihmavari tundub kahtlase v22rtusena, ent siiski l2heb k2iku. vihm j22b j2rgi praktiliselt hetkel, mil t2navale v2lja j6uame.

*) roheline kruus, mille anne martinile kinkis, on m6istagi maltal. kuivab hetkel. koos itaalia espressokohvikannuga. ja konsumist m6istagi seda viimast ei leia.

*) plaan siis uus, konsumi k6rvalt osta vihmajope ja mingid jalan6ud martinile, et oleks midagi kanda kuni postipakid saabuvad. midagi lihtsat ja kerget. k6ik poed edenis peale konsumi ja apteegi on suletud. maasikaid myyakse siseletis !!!

*) k88gis, l6igun kartuleid, viimane kartul on pannile maandunud, telefon heliseb taskus. vaatan, anne s6branna killu. nojah. v6tan vastu, uurin, mis ta hinge piinab, r22gib et tahab meitele kylla tulla. nojah, muidugi kohe :) . et siis seisid nad minutit 15 hiljem meie toas, kass k6rval puuris kr2unumas (talle meeldib killu kohe v2ga, 2ras88miseni), praekartuli lebra r66msalt yle korteri laskumas.

*) iga asi, mis p2eva jooksul gravitatsioonile alluda suutis, seda ka tegi. k6ik, mis kukkuda sai, kukkus. mis kukkuda ei saanud, kukkus ka.

*) tbb rahvas leidis, et vaatamata kavalatele plaanidele on nyyd 25-ndamaks plaanitud pummeldamine hoopis 30-ndamal. p6rsad.

*) iga teine asi l2ks blogi kirjutades nagunii meelest.

elu on lill ja ehe on tubli, vaatamata sellele, et ta p2ev l2bi kohe m2hkmed 2ra m2rgistas, kui need alla sai.

vaatasin

täna õhtul Ehet uinumas ja murdsin pead, et millal ta nüüd siis magama on jäänud.

Meenus aastatetagune sõbra haneks tõmbamine. Ta nimelt rääkis teooriast, et inimene magades hingab nii sisse kui välja sama kaua. Ma loomulikult lasingi tal arvata, et asi toimib. Jubelõbus oli tudumist teeseldes ise peenikest naeru pidada.

Ehele ma sellest teooriast ei räägi. Tundus, et täna see töötas :)

Tsau

Eile läksime vanni, vanaema ütles meile tsau. Ja siis küsis, kas mina liigutasin Ehe kätt. Ei, ma ei liigutanud. Ehe tegi ise lehva vanaemale :)

Täna mängutekil Ehe siputas hoolega. Palusin tal näidata, mida ta oskab. Ehe vaatas mulle silma ja siis mõlema käega korraga lõi egõngi.

Ehe tahab juba hirmsasti roomama hakata. Mähkimislaualt tahab plehku panna. Täna lisaks jalgadega tõukamisele tõstis käed ja pea kõrgele, kiikus kõhu peal. Ei tea, kas lootis nii kiiremini edasi jõuda?

neli

on Ehe number.

Oli kolmapäeva, neljanda aprilli varahommik, peale ühte midagi. Mõlgutasin oma voodis mõtteid, plaane. Pühapäeval pidi saabuma papa Martin. Mõtisklesin, et mis siis saab, kui talle lennujaama vastu minnes peaks veed ära tulema. Tahtsin kangesti Tartus Toomel sünnitada. Tallinn ja Rapla olid minu jaoks kategoorilised EId. Minu põhiline mure oli siis, et kas jõuaks Tartusse, kui lennujaamas peaks asi toimuma hakkama.. Ja siis tuli uitmõte - aga 04.04. on ka ilus sünnikuupäev. Uitmõttele järgnesid veed.. Ehe otsustas ilmale tulema hakata.

Peale nelja varahommikul algasid valud.

Lõunaks oli avanemisperiood möödas. Algasid pressid. Pärastlõunal kahe ajal lõõpisin ämmakale, et nuuh, 4.04. pärastlõunal oleks ilus sünniaeg. Olin üsna kindel, et nii kaua nüüd küll ei lähe. Aga võta näpust. Ehe sünniaeg 4.41 pärastlõunal.

Muusika

on Ehe suurim sõber.

Ta lohutab kurbadel hetkedel ning paneb kilkama päikeselistel päevadel.

Alustasin hällilaulu laulmisega juba siis, kui ta veel mu kõhus viibis. Juba siis eelistas Ehe klassikaraadiot ning star FMi. Tümps ei sobinud, eriti naabri poolt kostuv.

Täna pärast korralikku hääleharjutust voodis rahunenult Ehe naeratas, kui hällilaulu üles võtsin. Naeratas oma võrratut laia hambutut naeratust ja kilkas ka. Mul võttis silma märjaks, nii liigutav oli :)

ptui-ptui-ptui

Juba kaks ööd järjest on möödunud sujuvalt - Ehe käib kolm korda söömas ja magab siis õndsalt võrevoodis edasi. Gaasidega maadleb hommikuti.
Klassikaraadio või Fixies mähkmete süü?
Või on mööduv nähtus?

Kassipoeg

sünnist saati.
Kui teised lapsed esimesel eluööl nutsid ja karjusid, siis Ehe tegi kassipojahääli. Nii väitis ka mu palatikaaslane.

Ehe vajab tähelepanu nagu kassipoeg. Nii väitis vanaema.

Ehe ütles täna esimest korda gurr :)

Ja kiisu Võtsikule on ta juba ka pai teinud. Lahtise käega. Muidu armastab ta ikka rusikas käsi hoida.

egõng

Siputab Ehe mängutekil.
Tema kohal ripub mänguasi. Selline pallike, millel kaks rõngast küljes, ühe rõnga sees pisiksed värvilised herned, mida teisest rõngast hoides kõristada.
Küsin siis mina kudrutades Ehelt, et vaata, mis see on, mis ripub, mis see on..
Ehe pöörab pea mänguasja suunas. Seirab seda tõsise altkulmu pilguga ja ütleb siis otsustavalt: egõng.
Nii ongi :)