Kas olete kogenud hetke, mil lagistate naerda ning samal ajal poetate heldimusest pisara?
Ehe tegi täna taas vannis shõud. Kui tavaliselt on see pigem jutusaate moodi, kus tibin lobiseb pikalt dushiotsikusse ning vahepeal torkab seda minu nina alla ka, siis sedapuhku oli tegemist pesuehtsa jazzkontserdiga. Mikriks ikka dushiotsik ja publikuks klaasist sein, kuhu suunas siis ennast unustavalt lõõritati. Vahepeal tegi minuga duetti ka.
Mingi hetk tulid mullegi arusaadavad sõnad, mis võtsid ikka heldima kyll. Ehe laulis: emme kalli.. Ja siis oma keeles edasi.
Lauliku lapsepõlv.
teisipäev, 25. november 2008
laupäev, 8. november 2008
Aeg lendab..
Pole ammu kirjutanud. Kunagi kriban ka kõndimaminemise loo siia, aga sellega läheb aega.
Niih, praegu on põhiteemaks kõnelemine. Vaikselt hakkab juba eesti keele moodi sõnu ka tulema. Ehe püüab järele õelda.
Käisime Martiniga kahekesi St Lucial puhkamas nädalakese. Ehe oli siis minu vanemate pool ja sai seal kenasti hakkama. Õppis küpsist nõudma :P Ja voodis ise uinuma. Kuidagi harjumatu oli nüüd üleeile (esimene öö kodus taas) see magamapanek - laps süles rabeleb ja nutab ja siis klõps! magab. Eile proovisin kohe pärast vanni voodi panna ja isegi toimis. Lõunauned on lühikseks jäänud, aga selle eest põõnasime täna kuni kella 10 hommikul. Mõnus!
Tundub, et imetamine on selleks korraks läbi. Muud toitu sööb ta kui hobune. Eriti hästi lähevad pudrud, vähem supid. Ja kui ise lusikaga parasjagu läbi ei saa, on laps väga solvunud. Laseb mul teinekord sööta küll.
Kuskil nädal või kaks enne reisi alustasin mähkudeta ajajärku. St kodus mähkusid ei pane. Sain taas Ehe nõusse potile istuma ning isegi ühe pissi ja ühe kaka potti. Ta mingi aeg isegi hüüatas pissi! ja siis see tuligi.. Maal jäi potitamine soiku, nii et alustame uuesti. Viimastel päevadel on ta järjekindlalt pead raputanud, kui potile olen kutsunud, aga pole hullu, aega on selle kiire asjaga.
Kui reisilt tagasi tulime, võttis laps meid hästi vastu - jooksis kõigepealt kilgates Martini eest ära, siis puges sülle, ja kui ma vaatevälja ilmusin, ronis mulle opale. Tundub, et ta on nüüd kodus hakanud välja elama oma emotsioone seoses meie vahepealse äraolekuga. Valvab, et me kuskile ei läheks. Samuti on nuttu ja virinat rohkem. Ja hüüab emmeks kõiki, keda parasjagu vaja.
Laulmine - tantsimine on meil ka hästi päevakorral. Juba jupp aega laulab Ehe karupoja unelaulule kaasa mõmm-mõmm ja ää-äähh. Vahepeal läks hästi tönn-tönn jorupill jonn peale. Samuti ämbliku laul Vinge Sajajalgse plaadilt. Mingi päev laulis Pinkile kaasa I kissed a girl.. Loomulikult oma sõnadega. Mulle tundub, et viisi ta peab. Et siis laps, kes laulab enne rääkimist.
Neljapäeval käisime esimest korda esinemas. Külliki Lauluaia Kassikontserdiga oli tegu. Rahvast oli murdu, nii et ei mahtunud saali äragi. Ehel läks üles sulamisega aega. Ehk siis meie esinemise ajal oli ta pöial suus mu süles (oligi tegelikult selline emmede tants ja laul, lapsed opal), aga hiljem tantsis ja plaksutas teiste esinemistele kaasa. Oli vahva õhtupoolik.
Ahjah, täna hommikul kostus raadiost üks Abba lugu. Ja mis te arvate, mida Ehe siis kilkas? "Abba!" loomulikult.
Niih, praegu on põhiteemaks kõnelemine. Vaikselt hakkab juba eesti keele moodi sõnu ka tulema. Ehe püüab järele õelda.
Käisime Martiniga kahekesi St Lucial puhkamas nädalakese. Ehe oli siis minu vanemate pool ja sai seal kenasti hakkama. Õppis küpsist nõudma :P Ja voodis ise uinuma. Kuidagi harjumatu oli nüüd üleeile (esimene öö kodus taas) see magamapanek - laps süles rabeleb ja nutab ja siis klõps! magab. Eile proovisin kohe pärast vanni voodi panna ja isegi toimis. Lõunauned on lühikseks jäänud, aga selle eest põõnasime täna kuni kella 10 hommikul. Mõnus!
Tundub, et imetamine on selleks korraks läbi. Muud toitu sööb ta kui hobune. Eriti hästi lähevad pudrud, vähem supid. Ja kui ise lusikaga parasjagu läbi ei saa, on laps väga solvunud. Laseb mul teinekord sööta küll.
Kuskil nädal või kaks enne reisi alustasin mähkudeta ajajärku. St kodus mähkusid ei pane. Sain taas Ehe nõusse potile istuma ning isegi ühe pissi ja ühe kaka potti. Ta mingi aeg isegi hüüatas pissi! ja siis see tuligi.. Maal jäi potitamine soiku, nii et alustame uuesti. Viimastel päevadel on ta järjekindlalt pead raputanud, kui potile olen kutsunud, aga pole hullu, aega on selle kiire asjaga.
Kui reisilt tagasi tulime, võttis laps meid hästi vastu - jooksis kõigepealt kilgates Martini eest ära, siis puges sülle, ja kui ma vaatevälja ilmusin, ronis mulle opale. Tundub, et ta on nüüd kodus hakanud välja elama oma emotsioone seoses meie vahepealse äraolekuga. Valvab, et me kuskile ei läheks. Samuti on nuttu ja virinat rohkem. Ja hüüab emmeks kõiki, keda parasjagu vaja.
Laulmine - tantsimine on meil ka hästi päevakorral. Juba jupp aega laulab Ehe karupoja unelaulule kaasa mõmm-mõmm ja ää-äähh. Vahepeal läks hästi tönn-tönn jorupill jonn peale. Samuti ämbliku laul Vinge Sajajalgse plaadilt. Mingi päev laulis Pinkile kaasa I kissed a girl.. Loomulikult oma sõnadega. Mulle tundub, et viisi ta peab. Et siis laps, kes laulab enne rääkimist.
Neljapäeval käisime esimest korda esinemas. Külliki Lauluaia Kassikontserdiga oli tegu. Rahvast oli murdu, nii et ei mahtunud saali äragi. Ehel läks üles sulamisega aega. Ehk siis meie esinemise ajal oli ta pöial suus mu süles (oligi tegelikult selline emmede tants ja laul, lapsed opal), aga hiljem tantsis ja plaksutas teiste esinemistele kaasa. Oli vahva õhtupoolik.
Ahjah, täna hommikul kostus raadiost üks Abba lugu. Ja mis te arvate, mida Ehe siis kilkas? "Abba!" loomulikult.
Tellimine:
Postitused (Atom)