Õpetaja

Ehe lasteaias. Tahtis vist hommikul mingit Kata asja saada ja too ei tahtnud anda, nii et Kata ema ütles Katale: "Ära ole kadekops!"
Õhtupoole Ehe ja Kata jälle suhtlevad mingite asjade teemal. Ehe ütleb: "Ära ole kadekops!"
Kata püüab järele öelda kadekops, mille peale Ehe kostab:
"Ütle ilusti - kadekops"

Silmad

Martin: Ehe, sul on silmades paks uni kirjas.
Ehe: Mul ei ole paberist silmad!

Riidepood

Ehe mängib riidepoodi. Tassib käruga mööda tuba neid riideid, mida ema palus tal selga panna tuduka asemel, ja seletab.
Enne ostmist toimub muidugi voodi all riiete nö proovimine. St kärutatakse sinna ja siis tagasi kapi taha.
"Need riided ei sobi. Lähen ostan poest uued."

Elukutse

Hommik. Paneme riidesse, et lasteaeda minna.
Ehe: Mina lähen muusumisse! Tööle.

(Mänguasjamuuseum on talle sügava mulje jätnud)

Sõnad

Ehel on oma sõnu vähemaks jäänud:
teeme likki (trikki)
maanat (raamat)
tükkimeks (tükkideks)
pikk iips (suu nagu pikk kriips)

Aga selle eest on tal lasteaiatädiga oma salakeel. See on selline, et häält tehes käib keel kiiresti suust välja. Kostab umbes nii, et lelolelolelolelo.

Lauluaed

on sel aastal läinud üle kivide ja kändude.
Mõtlesin, et kuna eelmine aasta sai käidud ja meile mõlemile meeldis, prooviks nüüdki. Aga kui on näha, et Ehe selleks ikka pärast lasteaiapäeva liiga väsinud, siis jätame järele.
Sel aastal kupatati emmed minema, et lapsed on juba suured küll. Ehe nii ei arvanud.
Esimesel korral jõudsime lõpus pärale, jäime tunnist ilma.
Teisel korral hilinesime, saatsin Ehe sisse ja ütlesin, et ma ootan ukse taga. Laps tuli nuttes välja. Siis hakkas ukse vahel mängima. Lõpuks olime mõlemad lauluruumis sees, istusime nurgas ja jälgisime mängu/laulu.
Kolmas kord olime varakult platsis ja püüdsin seletada, et lapsed käivad ikka omapead tunnis. Aga Ehe sellest heidutada ei lasknud, vaid istusime jällegi mõlemad laulutoas ja vaatasime. Ehe tundus asja vastu huvi tundvat, ent pelgas veel ise kaasa lüüa.
Neljas kord läks Ehe Martiniga. Tegi veidi kaasa. Martini arvates meeldis lapsele seal küll, nii et otsustasime veel oktoobri ka proovida, enne kui loobume.
Viies kord käis Ehe taas issiga. Oli enamuse ajast teiste laste juures, vaid korra jooksis Martinile sülle.
Kuues kord tegi Ehe kõik kaasa ja tundis rõõmu. Mina olin ikka veel ka seal ruumis, naeratasin Ehele julgustuseks. Kui tund läbi sai ning koos Küllikiga Ehe kiitmise lõpetasime, küsisin lapselt, kas järgmine kord jääb emme ukse taha? Ehe vastas jah.
Elame-näeme.

See pole esimene kord, kui jää on liikuma hakanud pärast seda, kui olen juba loobumisplaane haudunud..

Pöial-Liisi

Käisime neljapäeval vaatamas, kuidas Fa-dieesi laululapsed väikses Vanemuises Pöial-Liisit etendavad. Vahva tükk oli, Ehe ahmis endasse iga sekundit, nii et vahepeal unustas pöidla imemisegi ära.
Jõudsime koju, sättisime tuttu. Ehe muudkui sädistas Pöial-Liisist.. Küsisin, kas nüüd on Buratiino asemel Pöial-Liisi? Sain vastuseks mhmh.

Hommik.
Ehe voodist kostub rõõmus hüüd:
Buratiino ärkas!

Veel sünnast..

Pakkusime Ehele kringlit, et kas kooki tahad?
Mkmm!
Nu kringlit?
Mkmm, see ei ole kringel, see on mingi sai.

Kutse

Olime täna sünnipäeval. Tädi palus Ehel vanaema tuppa kutsuda, et torti süüa.
Ehe läks kööki.
Tädi: Sul oli midagi vanaemale öelda
Ehe: Aitäh!
Vanaema: Palun!
Tädi: Sa pidid vanaema kuskile kutsuma..
Ehe: Kuku!

Vanaema

Ehel oli täna tita kõhus. Ja siis sündis pisike roheline pikkade kõrvadega jänkutita...
Ma olin jõudnud selle juba ära unustada, aga siis kõlas üle kodu lapse hüüd:
"Vanaema!"
(Pole vist vaja lisada, mis tunded mind selle peale valdasid:P )

Rollimängud

Ehel on olnud juba mitmed nähtamatud sõbrad ning nimed.
Alguses oli Sipsik.
Siis tulid
Karlsson
Pipi (üks päev)
Buratiino
Malviina.
Minu pikaaegne roll oli Karlsson. Nüüd olen Malviina.
Tuleb tunnistada, et see viimane roll meeldib mulle tunduvalt rohkem :)

Kodutee

Jalutame Ehega lasteaiast kodu suunas ja vaatame tee ääres parkivaid autosid:
Mis see on?
See punane auto.
Audi, neli rõngast.
Kaidol on audi.
Mis see on?
See on sinine auto.
Volkswagen.
Vanaisal on volkswagen.
Mis see on?
See on BMW.
Buratiinol on bmw.
Buratiino käib tööl.


Jõuame pärast 45 minutilist ja 1,5 km jalutuskäiku koju.
Laps teeb õhinal kodu kõigile nurkadele tiiru peale.
Ning nendib siis kurvalt:
"Ühtegi issit pole kodus."

Lastehoius

Oleme kolm nädalat siis lastehoiuseltsi rühmas käinud.
Esimesed kolm päeva läksid ladusalt, jäi kenasti üksi ka mõneks ajaks rühma.
Siis saime nohu, mida ravisime taasiseseisvumise päeva ja reede ja nädalavahetuse takkapihta (niipalju siis Balti kett 20 üritustest). Esmaspäeval kenasti taas lasteaeda.
Ehe jäi teisipäeval ka lõunaunne lasteaias. Kõik läks kenasti kuni ühel hommikul jooksis tibin kohe lasteaeda jõudes teiste juurde ega pannud tähele, et talle tsau ütlesin. Nutmist polnud, aga oli unelenud oma käteräti juures mingi aeg.
Ja siis hakkas hommikuti jutt peale, et Ehe ei taha lasteaeda. Mõnikord rohkem, mõnikord vähem. Rohkem just siis, kui olin paaril korral hiljem järele jõudnud õhtul ja ta oli seal eelviimane. Veenmisega sai ikka laps lastehoidu. Kusjuures talle tegelikult meeldib seal rühmas. Nagu mullegi. Ainult see hommikune minek.. Õhtuti ei taha ta tavaliselt äragi tulla ja lõuna ajal magavat ka hästi.
Neljapäeva hommikul tundsin, et ma olen hommikuti liiga kauaks rühma jäänud. Sai hommikusöök seal söödud ja potitatudki kõrvuti teise tüdrukuga, kellega nad siis punaseid susse võrdlesid ja muidu suhtlesid. Kui siis saime selle protseduuriga toime ning ütlesin lapsele, et ma pean nüüd küll ära minema, ei tahtnud ta sel juhtuda lasta. Kasvataja tuli appi ning võttis Ehe sülle, et kutsuda tegevusse. Esmakordselt hakkas Ehe mu kuuldes lasteaias nutma ja kriipiva südamega läksin ära. 50 meetrit sammununa saabus juba telefonikõne, et kõik on korras, tibin mängib.
Reedeks mõtlesin uue plaani välja. Nimelt kuna mulle endalegi ei meeldi vaadata kedagi lähedast lahkumas, palju lihtsam on ju ise lahkuda, siis sellise variandi lapsele ka välja käisin. Kallistasime vähemalt 5 minutit lastehoiu esikus ja jäin endale kindlaks, et mina edasi ei tule. Seletasin, et teised lapsed ju ka saavad kurvaks, kui näevad, et sinu emme on seal, aga nende oma pole ning et lasteaed on ikka lastele. Samuti, et tal on lihtsam ise minna. Ehe oli põhimõtteliselt nõus, aga ikka puges mulle veel. Siis tuli armas kasvataja koos kahe tüdrukuga, kes võtsid Ehel kummastki käest kinni ja viisid ta mängima. Ja nii jäi.
Minu õppetund - tuleb osata õigel ajal lahti lasta, kuigi see pole üldse mitte kerge.

Kakao

Kord päevas peab ikka naerda saama.
Ehe: "Ehe tahab kaukaud süüa:"
Issi: "Kakao ei ole söök, vaid on jook."
Ehe: "Ehe tahab kaukau jooki süüa."

Lapsepõlv

on katki.
Ehe paneb põlve kleidi alla, siis ei ole katki.

Mkmmm

- "Ehe, kas issi on ka onu?"
- "Mkmm, issi käib tööl."

Lasteada!

Käisime Ehega eile lastehoiuseltsis avatud uste päeval. Jäime hilja peale, nii et teised lapsed olid juba ära läinud. Ehe nautis kasvatajate tähelepanu.
Tädi küsis: "Kui vana sa oled?"
Ehe vastas: "Mkmm!"
No muidugi, tõsijutt. Ehe ei ole ju tõesti vana. Tark laps sai kiita naervate täiskasvanute käest.
Koha me saime. Juhuu! :)

Repertuaar

Ehe repertuaaris on hetkel järgmised laulud:
-Põdra maja refrään
-'ong see sõidab tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupa't oli 'ongijuht, jattattaa ja jattataa, jatataa ja jatataa..
-Tip-tap-tip-tap tibinal vihma muudkui kallab, tip-tap-tip-tap tibinal vihmavarju alla
-ojaojaaa jaijaijaijaaa (Vinge sajajalgse refrään)
-kops kops kopsime, kivikesi kopsime
-tantsi,tantsi, keejuta, keejuta, ahju pujusta,pujusta

Lisaks lauldakse kaasa nii entel-tenteli kui ka vinge sajajalgse lauludele. Ja emme võib kaasa laulda senikaua kuni laul veel päris selge pole. Repertuaaris olevate laulude ajal öeldakse mulle: sina ei laula!

Kõht

Ehe vaatab mu kõhtu, patsutab ja seletab. Dialoog umbes selline:
Ehe: Ehe väike tita
Ma: Jaa, Ehe oli väike tita
E: Ehe oli emme suur kõht
M: Jaa, Ehe oli emme kõhu sees, siis kui päris pisike tita veel oli ning emmel oli suur kõht. Enam ei ole suurt kõhtu
E: Ikka suur kõht!
... (vaikus, piinlikkuse hetk.. minu poolne muidugi)
M: Ehe, kas sa tahad endale õde või venda?
E: mhmh

Loeb

Ehe loeb Sipsikut.
Aga plaat on kordusesse läinud:
Mis su nimi on?
Sipsik, ütles nukk, ise panid selle nime.
Kus sa rääkida oskad?
Oskan küll, ütles nukk, ise panid selle nime.
Mis su nimi on?
Sipsik, ütles nukk...

Ja nii pool tundi järjest, nuku tagumikul olev pesemisjuhend ees kui raamat.

Tahtmised

Mõnikord on tunne, et ma ei tea, mis tsikiga teha.
Hommik.
Lotte puder koos banaanisiirupi ja õunatükkidega.
Ei
Ehe tahab hoopis õuna süüa.
Annan õuna närida ja pugin ise imehead putru.
Pakun, et kas nüüd tahad?
Ei
Ehe sööb õuna.
Puder väheneb.
Viimaseid lusikaid pakun Ehelegi.
Ei
Lähen pudrukaussi pesema.
Ehe kukub röökima, et tema tahab putru.
Teen väikse koguse uut putru.
Laps muudkui nõuab putru.
Kui valmis saan, võetakse paar ampsu ja
Ei
Näksin päeva peale pudru lõpuni.

Lõuna. Söödud.
Ehe tahab Sipsiku raamatut. Loen lootuses, et jääb siis tuttu.
Ei
Ehe tahab hoopis õue.
Võtan kleidi ära, et teisi riideid panna, a siis ta otsustab, et ta nüüd tudib paljalt lamba peal. Ehk sikutab lambanaha keset põrandat. Lootus, et jääb magama. Naiivne.
Ei
Ehe mängib hoopis punase õhupalliga ega mõtlegi tudida.
Lõpuks saame ikka riide ja õue.

Uhh! Küll võib üks tibin otsuseid muuta.

Seitse

sõna jutti tuli kuu aega tagasi, kui naasime Juuru vanaema juurest koju:
"Ehe tahab Juuru vanaema juurde kutsuga mängima"

Lahti

"Ehe, mis sinuga lahti on?"
"Ei ole lahti. Kinni on"

Märkamatult

on maa ja ilm roheliseks muutunud. Märkamatult ja äkitsi.
Nagu meie lapski on rääkima hakanud.

Pühapäeval käisime Karlova päevadel ning Ehe sai naiskaitseliitlastelt sinise õhupalli.
Kodutrepist üles marssides tuli esimene kuuesõnaline lause:
"Võtsu ei tohi teha õhupalli katki"

Reis

Käisime aprilli algul nädalaks Tenerifel.
Kaasas oli lisaks oma perele ka tädi Hästi (IRL Ester), kellega Ehe oli kui sukk ja saabas.
Sinnalennu ajal enamuse ajast Ehe kilkas rõõmust ja laulis: lendame, lendame pilvede poole (Külliki lauluaiast tuttav lauluke). Tuttu saime ta vaid tänu õhuaukudele ja selle tõttu kinnitatud rihmadele.
Tagasitee magas ta kenasti maha kõik söögid ja muu. Ei tahtnud lennujaamaski ärgata.
Ehele meeldis saarel väga. Eriti laste mänguväljakud ja tume liiv, millega mängides momentaalselt jume omastas. Loomulikult võitis ta taas südameid. Ükskord jooksis poemüüja meile tänaval järele ja toppis lapsele pulgakommi kätte. Prr!
Eriti kõndida Ehe ei viitsinud, oli issi armas sülelaps. Kandekotti ükskord proovisime meelitada, aga ta polnud sellega nõus.
Potistreik algas enne reisi. Kahtlustan, et mu muretsemisest, kuidas reisil potitada ja kas mõni reisipott ka oleks abiks.. Nuuh, nüüdseks on streik enamvähem möödas.
Ühe päeva tegime kohaliku Marikaga saarel tiiru. Väga lahe! Milline kaunis loodus ja vinge tuul. Ehe käis ka Teide tõstukiga sõitmas.
Teise päeva käisime Loro pargis. Lemmikuteks pingviinid ja vaalad ja delfiinid ja... Oh, kes neid kõiki lugeda jõuab.
Kolmanda päeva käisime Siam pargis veega lustimas. Ehe oli enamus ajast Estriga lasteliumäe juures ja meie siis Martiniga lustisime igal pool mujal. Peaks mainima, et jälle tundus üsna külm, kuigi oli +20 kanti temperatuur. Oleme liialt ära hellitatud.
Neljandamal päeval sõitsime ühistranspordiga San Juani ja kahjatsesime tiba, et majutust sinna ei orgunninud. Vaikne armas linnake väga hea teenindusega. Ja rand ja meri ka täitsa olemas.
Samas oli Playa las Americases rohkem söögikohti ning paremad transpordivõimalused. Lisaks imearmas puuviljapoeke.
Kokkuvõtteks oli mõnus reis. Teinekordki :)

Suur Ehe

Mis meil siin siis toimub nüüd?
Ehe areneb mühinal.
Oskab neljasõnalisi lauseid. Ja pakapoina muidugi ütleb kõike seda, mida vaja pole, järele.
Saab kingad ise jalga. Kui tahab.
Saab ise trepist alla ja üles. Kui tahab.
Oskab potile istuda ja püksid enne ära võtta. Kui tahab. Tahab harva.
Laulab ja tantsib teinekord arussaadavate sõnadega. Peegli ees esinemine tuleb hästi välja.
Oskab kätistega vee peal püsida ning tagurpidi ujuda (kogemus hetkel piirdub ühe korraga).
Ja räägib tihti: Ehe tüdruk, suur Ehe!

Kevad

Käisime vanas kaubsis täna, seal lastepoes. Ehe tahtis kangesti ühe poisi juurde mängunurka mängima. Laua peale legoklotse laduma.
Ja seal nad siis kudrutasid. Poiss oli tiba vanem, oskas ilusti rääkida juba. Ehe lobises temaga soravas pudikeeles.
Lõpuks läks poiss koos oma emaga ära.
Ja meite Ehe jooksis järele, hüüdes: kätust kinni!

Poleks arvanud, et nii vara pean lausuma sõnad: ei, Ehe, igal võõral poisil ei pea kohe käest kinni võtma..

Uu zajas, opadii!

Ehe oli siin paar päeva kõhuviiruses. Algas oksendamisega ning siis läks kõht ka lahti. Eile oli kodu kuidagi kahtlaselt vaikne - Ehe magas praktiliselt päeva maha.
Täna on siis vaja topeltenergia välja elada. Vahva vaadata, et ta tervis taas hea.
Aga selle eest jäi nüüd Martin tõbiseks.
Istume Ehega köögis ja sööme kummeliteed lusikaga.
Ehe: Issi tuleb!
Mina: Jaa, issi tuleb
Ehe: Issi pikutab.
Mina: Jaa, issi pikutab. Issi on nüüd tõbine, nagu sina eile olid.
Ehe: Ei ole!
Mina: Jah, nüüd sa enam ei ole tõbine, nüüd oled terve.
Ehe: Ei ole!
Mina: Ei ole terve? Oled siis tõbine?
Ehe: Ei ole!
Mina: Ei ole terve ega ole tõbine? Mis sa siis oled?
Ehe: Ehe!

Teine luuletus

issi tuleb
pissi tuleb
emme tuleb
emme tuleb

issi tuleb
issi tuleb
pissi tuleb
issi tuleb
emme ei tule

Seigad

* Ehel läksid sõnad sassi suurest näljast. Ajas kassi taga: kiisu nämm-nämm! (tahtis vast öelda saba või mäu, ma loodan)

* "Nuku teki alla! Vankrisse! Silmad kinni! Mutt teki alla! Ossapisikene.."

* Ehel uus mäng - kõnnib mööda tuba ja nõuab, et ma ta käest kinni hoiaks ja kõnniks kaasa. Mängu nimi on kätust kinni.

* Ehe treenib Võtsut jälle. St jooksevad ühest elamise otsast teise, kass ees, laps järel.

* "Kiisu! Tipa tapa. Sussid jalga" ja Võts vaatab mõistmatu näoga, miks laps talle susse tassib..

* Plaah.. nüüd tuli Ehe mäludes - shokulaad, nämm-nämm!
Suust tuli kindlasti millegi muu kui shokolaadi lõhn.
Niipalju siis pruunist pastellist.. Sain mingi osa ikka õnneks kätte.

* Nädalavahetusel vaatas Ehe vanaisaga Nu pogodi'd. Nüüd lõbustab mind sellega, et hakkab suvalisel ajal lobama: zajis - vok - zajis - vok (loe: zajats - volk). Eriti armas, kui ta juba peaaegu uinununa avastab, et võiks ju ühe korra veel seda öelda.

Esimene luuletus

Ehe luuletas täna:
Tipa-tapa
Sussid jalga!

Varsti lisandus ka teine salm:
Sussid jalga,
Tipa-tapa!

Mälu

Ehe avastas täna väikse lennukist pärit tuubi hambapastat ning hüüatas rõõmsalt:
Pepukreem!
Olen ülimalt üllatunud, kuna pole seda sõna kasutanud pea pool aastat ning jah, meil oli üks sarnases suuruses pepukreemi totsik. On alles mälu tibil!

Kunstnik

Ehele meeldib joonistada.
Ja suurelt. A4 paberid on kindlalt liiga väikesed, kui Ehe end väljendada tahab.
Kodurahu ja põranda-seinte huvides muretsesime talle freecycle listi kaudu pool rulli tapeeti. Kolme nädalaga on see täis joonistatud.
Eile jõudis Ehe ka tapeedirulli sirgu hoidnud läpakakarbini. See on nüüd väga maitsekalt disainitud. Peaks Ordile mainima, et nende karbid on hetkel liiga igavalt kujundatud..

Kutsu

Lauluaeda minnes jõudis meile järele daam koerakesega. Kutsu selline pisike valge, pika karvaga.
Ehe kilkas vankrist:
Kutsu! Saba! Nina.
Ja tegi muheledes järelduse:
Lumememm :)

Kallid sugulased

Ehel on
tädi Pingviinike e Piinike (Merike)
onu Pube (Ruben)
ja onu Sirli

Mängime kodu

Ehe sai seljakoti oma valdusse. Leidis sealt mähkmed. Valis ühe välja ja tegi kalli-kalli, asetas maha ning sõnas: Head und! Tekiks pepulapp peale.

Porr

Arvutis palja ülakehaga mehe pilt.
Ehe: Issi pallas!
Mina: Ei ole issi paljas, see on onu.
Ehe: Munn-munn onu, sulla-mulla vanni!
(millegipärast vahetab ta just sõnas mull l ja n tähe ära..)

Siuh-säuh

Ehe armastab suusatamist. Nii kui kuskil näeb nii hakkab lobisema: siuh-säuh! Onu siuh-säuh!
09.01. alustas ta ise suusatajakarjääri. Võttis kolmnurksed plastjublakad (tegelt mummudeladumiselauatugijalad), pani talla alla ja käis mööda tuba siuh-säuh!

Käisime 11.01. Juku Mänguasjakeskuses suusajahil, aga seal oli kahjuks otsas. Leidsime siis Martiniga ühe laheda 10-kroonise haamri, mille teises otsas vile. Küsisime Ehelt, et nooh, ostame ära? Ehe vaatas tõsise näoga haamrit ja meid ning asetas haamri oma kohale riiulisse tagasi. Tundub, et ta on meie peres ainus kainelt kaalutlev poeskäija ning samuti ainus, kes kodus teab täpselt, kus asjad asuvad..
Tuleb ikka suusad leida kuskilt.

Silmad

Ehe sai mõned päevad tagasi maha oma teise lausega:
Kiisu on nii nunnu!

Ehe tänane jutt:
Ehel silmad. Sinised silmad. Emme silmad.

Ja õppis mööda treppi täitsa ise voodisse ronima..