Mis siis t2na valesti l2ks

Nunih.

*) 2rkamine tundega nagu oleks mingi pisike infarkt v insult yle k2ind,vasak pool kehast kange, iga liigutus t6mbas sydame juures midagi krampi v tekitas tunnet nagu prooviks venitatud lihast sirutada. enivei, syda kammis. ennast t6sta voodist ei 6nnestund, omade j6ududega mitte. klaasikest viina ka kuskilt haarata polnd, appi tuli v6tta nitroglytseriin. nuh, pooletunnise j2ndamise j2rel sai maast lahti.

*) tassime asju anne vanemate majast v2lja. trepist alla minnes on kass end yhest astmest risti yle visand. martin teeb pikema sammu yle ja t6stab kassi peldikut m66duka hooga j2rele. see p6rkab vastu seinaga samat v2rvi olevat toru ning kogu kassi peller illustreerib nyyd maja esimese ja teise korruse vahel olevat treppi oma vaimustava sisuga, kuna sinine plastikklamber andis j2rele. aromaatne nauding missugune :)

*) samal ajal kui martin maadles kassipeldikuga ja selle resultaadi koristamisega, suutis anne isa v6tta kassi reisikohvri (pidades seda peldikuks) ja selle 2ra pesta. nii et kassil seisis ees reis kenasti m2rjas kuudis.

*) viimasel hetkel enne reisi tuli meelde, et v6iks ju keedetud vett kaasa v6tta, et tee peal juua vms. ... sibin sabin viimasel hetkel sai kaasa haaratud, aga kas me sealt midagigi j6ime ? p2rast 2ras6itu ei tilkagi.

*) p6nn karjub kuni auto paigalt v6tab. seej2rel pisike ehe kustub kiiresti ja asub tuttu. selle eest kass otsustab, et tema seda laulu nii ei j2ta ning mjaugub ligi tunnikese oma puurikeses.

*) tee peal raadiojaama jutuvestlus number yks. pikk hala ja nutt ymber meie langenute afghanistanis. nojah, kurb lugu, saame aru. loo l6pus tehakse veel lyhikokkuv6te ning sellele tulistatakse sekundidki ootamata otsa ilmateade "afghanistanis 2 surnud ja 4 haavatud eesti s6durit. ilusa ilma toob teieni ... " 6nneks l2ks 6nnetu firma nimi meelest juba.

*) raadio teeb vahelt l6ike loodussaadetesse, kuulad huviga kuidas helendavad jaanip6rnikad ning kuda erinevat liiki jaanip6rnikad suudavad erinevat valguslaine pikkust kasutades ikka liigid lahus hoida. kuidas emased jaanip6rnikad saba r6ngasse t6mbavad, et t6mmata lennuv6imeliste isaste t2helepanu. vahepeal eksiti ka kuskile elevandi londi teemasse 2ra. m6tled ega suuda 2ra imestada, kes jaanihommikul pohmas peaga veel raadiot sama n6utu n2oga vaatab.

*) tehakse lyhikokkuv6te peaministrite kohtumisest brysselis. politoologidki tundusid eetris tiba jaanised olevat ning v6tsid euroopa pealinnas toimunu kokku niimoodi " kokkusaamisel lepiti kokku, et lepitakse kokku, kunagi hiljem ". kuulad, pahvatad naerma, rinnus nii valus tunne, et naeratus kaob hetkega.

*) teel koju meenub veel, et maltal oleku ajal on ju kallis haigekassa mind 2ra unustanud, et kui ma end kohe arstile ajangi, siis sokutatakse vastutasuks k2tte pirakas arve. vinge, ei j6ua homset 2ra oodata.

*) vahetult enne ylikooli linna sisenemist tuleb meil kaval plaan. astume l2bi l6unakeskusest ja haarame kaasa pannkoogid, "take-away" formaadis. et miskit nagu eriti siiani 6nnestund polnud, valmistusime halvimaks.
j2rjekord oli l6unakeskus m6istagi vaid yhes kohas, sealsamas pannkoogi sabas. haarasime kandiku leti alt, m2rg. m6tlesime, et oleme kavalad, v6tsime kandiku hoopis k6rvalt, teisest virnast. m2rg. nojah. p2rast ~5 minutit v rohkematki l6puks saime ka j2rjekorras niikaugele, et tibi oli n6us meie tellimuse sisse v6tma. taigen sai tal otsa, valas siis yhes pangest sinna kaussi. n2gime k2rbest seal pannkoogi taigna voolus kaasa vulksamas. vinge. tibi suutis oma keerukate t88ylesannete t2itmise juures meie tellimuse 2ra unustada.
p2rast kannatlikku ootamist ja veendumist, et k2rbseke meie pannukatesse ei j6udnud, sammusime kassasse. kallid kaaskodanikud pannkoogis88jad blokeerisid meie tee kassasse, urgitsedes m6ttetult kaua endale leivakesi (kes krt s88b pannkoogi k6rvale leiba?). kui nad l6puks kassani j6udsid, selgus, et nad tellisid midagi eriti kuradikavalat. 15 minutit koodiraamatus surfand tibi ei osanudki neile midagi v2lja kirjutada. ytles, et toob arve p2rast lauda. meie kiire pannkoogi haaramine v6ttis k6igest 30 minutit ... ja nagu tsekilt selgus, v6eti kaks krooni rohkem, kui oli vaja. Keerukad kolm sorti pannkoogid suudeti sassi ajada.

*) riia m2elt alla vurisedes j22b silma kena suur poster kus on paksult kirjas "liikumine annab eluj6udu" ... meenutan hommikut kui isegi yht k2tt oli raske k6rvataha t6sta. ainult irvitus tuleb suule, naerda ei julge eriti.

*) tartusse kesklinna j6udes tuleb v2lja veel r66mus faktike 24-ndama juuni kohta, nimelt turg ,mis tavaliselt ka pyhap2eviti lahti on, jaanitamise vaimus end siiski sulgeda suutnud. plaanitud maasikaid anne vanematel ei 6nnestu tartus turult osta :)

*) koju j6udes kinnitub killu 8eldud fakt, lilled k88gis on hinge heitnud.

*) voodis, pikutame, igaks juhuks m6tleme, et v6iks martini temperatuuri m66ta. voila! annel kohe elektrikraadiklaas k2ep2rast, m6istagi patareid on tyhjad, kasu pole tuhkagi. murelike terviseteemade vahele poetab anne veel t6siasja, teleleht algavaks n2dalaks on meil puudu, nagu rusikas silmaauku.

*) niisiis, m6ned asjad lahti pakitud, otsustame, et k2ime konsumis ja ostame paar asja. v2ljas hakkab m6istagi kohe vihma tibama. martinil meenub, et jope sai pakitud karbikesse, mis maltalt alles veel postiga tulemas on. seega vihmajopet mul pole. vihmavari tundub kahtlase v22rtusena, ent siiski l2heb k2iku. vihm j22b j2rgi praktiliselt hetkel, mil t2navale v2lja j6uame.

*) roheline kruus, mille anne martinile kinkis, on m6istagi maltal. kuivab hetkel. koos itaalia espressokohvikannuga. ja konsumist m6istagi seda viimast ei leia.

*) plaan siis uus, konsumi k6rvalt osta vihmajope ja mingid jalan6ud martinile, et oleks midagi kanda kuni postipakid saabuvad. midagi lihtsat ja kerget. k6ik poed edenis peale konsumi ja apteegi on suletud. maasikaid myyakse siseletis !!!

*) k88gis, l6igun kartuleid, viimane kartul on pannile maandunud, telefon heliseb taskus. vaatan, anne s6branna killu. nojah. v6tan vastu, uurin, mis ta hinge piinab, r22gib et tahab meitele kylla tulla. nojah, muidugi kohe :) . et siis seisid nad minutit 15 hiljem meie toas, kass k6rval puuris kr2unumas (talle meeldib killu kohe v2ga, 2ras88miseni), praekartuli lebra r66msalt yle korteri laskumas.

*) iga asi, mis p2eva jooksul gravitatsioonile alluda suutis, seda ka tegi. k6ik, mis kukkuda sai, kukkus. mis kukkuda ei saanud, kukkus ka.

*) tbb rahvas leidis, et vaatamata kavalatele plaanidele on nyyd 25-ndamaks plaanitud pummeldamine hoopis 30-ndamal. p6rsad.

*) iga teine asi l2ks blogi kirjutades nagunii meelest.

elu on lill ja ehe on tubli, vaatamata sellele, et ta p2ev l2bi kohe m2hkmed 2ra m2rgistas, kui need alla sai.

vaatasin

täna õhtul Ehet uinumas ja murdsin pead, et millal ta nüüd siis magama on jäänud.

Meenus aastatetagune sõbra haneks tõmbamine. Ta nimelt rääkis teooriast, et inimene magades hingab nii sisse kui välja sama kaua. Ma loomulikult lasingi tal arvata, et asi toimib. Jubelõbus oli tudumist teeseldes ise peenikest naeru pidada.

Ehele ma sellest teooriast ei räägi. Tundus, et täna see töötas :)

Tsau

Eile läksime vanni, vanaema ütles meile tsau. Ja siis küsis, kas mina liigutasin Ehe kätt. Ei, ma ei liigutanud. Ehe tegi ise lehva vanaemale :)

Täna mängutekil Ehe siputas hoolega. Palusin tal näidata, mida ta oskab. Ehe vaatas mulle silma ja siis mõlema käega korraga lõi egõngi.

Ehe tahab juba hirmsasti roomama hakata. Mähkimislaualt tahab plehku panna. Täna lisaks jalgadega tõukamisele tõstis käed ja pea kõrgele, kiikus kõhu peal. Ei tea, kas lootis nii kiiremini edasi jõuda?

neli

on Ehe number.

Oli kolmapäeva, neljanda aprilli varahommik, peale ühte midagi. Mõlgutasin oma voodis mõtteid, plaane. Pühapäeval pidi saabuma papa Martin. Mõtisklesin, et mis siis saab, kui talle lennujaama vastu minnes peaks veed ära tulema. Tahtsin kangesti Tartus Toomel sünnitada. Tallinn ja Rapla olid minu jaoks kategoorilised EId. Minu põhiline mure oli siis, et kas jõuaks Tartusse, kui lennujaamas peaks asi toimuma hakkama.. Ja siis tuli uitmõte - aga 04.04. on ka ilus sünnikuupäev. Uitmõttele järgnesid veed.. Ehe otsustas ilmale tulema hakata.

Peale nelja varahommikul algasid valud.

Lõunaks oli avanemisperiood möödas. Algasid pressid. Pärastlõunal kahe ajal lõõpisin ämmakale, et nuuh, 4.04. pärastlõunal oleks ilus sünniaeg. Olin üsna kindel, et nii kaua nüüd küll ei lähe. Aga võta näpust. Ehe sünniaeg 4.41 pärastlõunal.

Muusika

on Ehe suurim sõber.

Ta lohutab kurbadel hetkedel ning paneb kilkama päikeselistel päevadel.

Alustasin hällilaulu laulmisega juba siis, kui ta veel mu kõhus viibis. Juba siis eelistas Ehe klassikaraadiot ning star FMi. Tümps ei sobinud, eriti naabri poolt kostuv.

Täna pärast korralikku hääleharjutust voodis rahunenult Ehe naeratas, kui hällilaulu üles võtsin. Naeratas oma võrratut laia hambutut naeratust ja kilkas ka. Mul võttis silma märjaks, nii liigutav oli :)

ptui-ptui-ptui

Juba kaks ööd järjest on möödunud sujuvalt - Ehe käib kolm korda söömas ja magab siis õndsalt võrevoodis edasi. Gaasidega maadleb hommikuti.
Klassikaraadio või Fixies mähkmete süü?
Või on mööduv nähtus?

Kassipoeg

sünnist saati.
Kui teised lapsed esimesel eluööl nutsid ja karjusid, siis Ehe tegi kassipojahääli. Nii väitis ka mu palatikaaslane.

Ehe vajab tähelepanu nagu kassipoeg. Nii väitis vanaema.

Ehe ütles täna esimest korda gurr :)

Ja kiisu Võtsikule on ta juba ka pai teinud. Lahtise käega. Muidu armastab ta ikka rusikas käsi hoida.

egõng

Siputab Ehe mängutekil.
Tema kohal ripub mänguasi. Selline pallike, millel kaks rõngast küljes, ühe rõnga sees pisiksed värvilised herned, mida teisest rõngast hoides kõristada.
Küsin siis mina kudrutades Ehelt, et vaata, mis see on, mis ripub, mis see on..
Ehe pöörab pea mänguasja suunas. Seirab seda tõsise altkulmu pilguga ja ütleb siis otsustavalt: egõng.
Nii ongi :)