vaatasin

täna õhtul Ehet uinumas ja murdsin pead, et millal ta nüüd siis magama on jäänud.

Meenus aastatetagune sõbra haneks tõmbamine. Ta nimelt rääkis teooriast, et inimene magades hingab nii sisse kui välja sama kaua. Ma loomulikult lasingi tal arvata, et asi toimib. Jubelõbus oli tudumist teeseldes ise peenikest naeru pidada.

Ehele ma sellest teooriast ei räägi. Tundus, et täna see töötas :)