Uu zajas, opadii!

Ehe oli siin paar päeva kõhuviiruses. Algas oksendamisega ning siis läks kõht ka lahti. Eile oli kodu kuidagi kahtlaselt vaikne - Ehe magas praktiliselt päeva maha.
Täna on siis vaja topeltenergia välja elada. Vahva vaadata, et ta tervis taas hea.
Aga selle eest jäi nüüd Martin tõbiseks.
Istume Ehega köögis ja sööme kummeliteed lusikaga.
Ehe: Issi tuleb!
Mina: Jaa, issi tuleb
Ehe: Issi pikutab.
Mina: Jaa, issi pikutab. Issi on nüüd tõbine, nagu sina eile olid.
Ehe: Ei ole!
Mina: Jah, nüüd sa enam ei ole tõbine, nüüd oled terve.
Ehe: Ei ole!
Mina: Ei ole terve? Oled siis tõbine?
Ehe: Ei ole!
Mina: Ei ole terve ega ole tõbine? Mis sa siis oled?
Ehe: Ehe!

Teine luuletus

issi tuleb
pissi tuleb
emme tuleb
emme tuleb

issi tuleb
issi tuleb
pissi tuleb
issi tuleb
emme ei tule

Seigad

* Ehel läksid sõnad sassi suurest näljast. Ajas kassi taga: kiisu nämm-nämm! (tahtis vast öelda saba või mäu, ma loodan)

* "Nuku teki alla! Vankrisse! Silmad kinni! Mutt teki alla! Ossapisikene.."

* Ehel uus mäng - kõnnib mööda tuba ja nõuab, et ma ta käest kinni hoiaks ja kõnniks kaasa. Mängu nimi on kätust kinni.

* Ehe treenib Võtsut jälle. St jooksevad ühest elamise otsast teise, kass ees, laps järel.

* "Kiisu! Tipa tapa. Sussid jalga" ja Võts vaatab mõistmatu näoga, miks laps talle susse tassib..

* Plaah.. nüüd tuli Ehe mäludes - shokulaad, nämm-nämm!
Suust tuli kindlasti millegi muu kui shokolaadi lõhn.
Niipalju siis pruunist pastellist.. Sain mingi osa ikka õnneks kätte.

* Nädalavahetusel vaatas Ehe vanaisaga Nu pogodi'd. Nüüd lõbustab mind sellega, et hakkab suvalisel ajal lobama: zajis - vok - zajis - vok (loe: zajats - volk). Eriti armas, kui ta juba peaaegu uinununa avastab, et võiks ju ühe korra veel seda öelda.