Uudishimu

on Ehet viimasel ajal vallanud.
Ahmib endasse kõike. Uudistab. Tahab katsuda. Ikka ja jälle on käed pikal, et anna, anna :)
Ja jäljendama on hakanud. Martin avastas, kuidas Ehe raamatut loeb. Vaatab tõsise näoga kulm veidi kipras üht lehte ja siis teist, vahepeal heidab pilgu Martini poole, otsekui otsides kinnitust, et nooh, kas loen nii nagu see käibki. Fantastiline. Ja natuke hirmutav ka. Pean end rohkem kontrollima hakkama.
Täna õppis selgeks minu pöialdest kinni hoides istukile tõusmise. Varem olen pidanud ise ta käsi hoidma, aga enam mitte.
Ehel on tuhandeid näoilmeid. Uurivat ilmet kasutab viimasel ajal päris palju. Titekoolis üks mammi ütles Ehe kohta, et tal on teravad silmad.
Õhtul ei tahtnud Ehe magama jääda. Selle asemel vaatas mulle otsa ja naeratas. Nii armsalt. Kuidas siis olla range?