Kiire

on kuhugi Ehel hakanud.
Vaevalt sai ta edaspidi roomamise selgeks, kui hakkas istuma. Nädalajagu istutud, alustas käputamisega. Motivaatoriks oli taskurätipakk, millega Võtsik mängis. Ehe otsustas ka mänguga liituda. Ja nii see esimene meeter tuli. Kaks meetrit läbis esmakordselt titekoolis, kui oli vaja poistesse (st konkreetselt Arno juurde) minna.
Nüüd käputamine u 1,5 nädalat käpas, jõudis Ehe ka kööki lõpuks. Tutvust on teinud pesumasina voolikuga, väikse kühvli ja harjaga. Samuti on taasavastatud bambus, aga esialgu Ehe reageerib mu "ei tohi!"le.
Eile hakkas Ehe kõrgusi vallutama. Esialgu toimub see küll kuskilt kinni hoides põlvedele tõusmisena. Aga jah, nalja ei ole - ulatub asjadeni, mis on trepi esimesel astmel, mis on 40cm kõrgusel...
Oma voodis läks Ehe tõusmisega nii hoogu, et kukkus selili.
Ja täna ta juba katsetab põlvili olles jalga kõrvale tuua ning täistallale panna.
Huvitav, kuhu ta kiirustab?