Oeh, vahepeal on aeg kuhugi kadunud.
Et siis Ehe tatsab ringi mu kätest kinni hoides. Ettevaatlik tibi - ei julge veel lahti lasta. Kuigi tegelikult oskab ta juba seista küll. Nii kümmekond sekundit. Mingi asi peab tal alati käes olema, millega kätt üleval hoida..
Kõndima hakkas ta Jaapani reisil. Paaril viimasel päeval vaikselt alustas ja tagasilennul juba rohkem.
A tegelikult oli juttu ju hammastest hoopis.
Neid on vahepeal veel kaks tükki üles tulnud: vasakult esimene mingi aeg ja paremalt teise nurk nädal tagasi.
Viimasel ajal on Ehe üsna häälekas ja kergesti nutma puhkev. Süüdistame ikka hambaid.
Kui nüüd pühapäeval Martin Chicagosse lendas, avastasin poolkogemata alt vasakult teise hambariba. Mina muudkui ootan üleval keskmist, mis on nii punnis igemega, aga vat, tema salakaval kasvatas hoopis salamahti alla ühe kiku juurde :)
Kokkuv6te kihlveost on veel tegemata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar